Vanemahüvitis

Vanemahüvitise seadus jõustus 2004. aasta 1. jaanuaril ja selle eesmärk on hüvitada väikelapse kasvatamise tõttu saamata jäänud tulu. Isikule, kes tulu ei ole saanud, tagatakse hüvitise määra suurune sissetulek.

Õigus vanemahüvitisele on:

Last kasvataval vanemal, lapsendajal, võõrasvanemal, eestkostjal või hooldajal, kes on Eesti alaline elanik või Eestis tähtajalise elamisloa või tähtajalise elamisõiguse alusel elav välismaalane. Juhul, kui eespoolnimetatud isikul on elukoht mitmes riigis, omab ta õigust vanemahüvitisele, kui ta on resident tulumaksuseaduse § 6 lõike 1 tähenduses või kui ta elab Eestis püsivalt välismaalaste seaduse või Euroopa Liidu kodaniku seaduse tähenduses. Nimetatud seaduste kohaselt on tingimuseks Eestis viibimine vähemalt 183 päeva aastas.

Üldjuhul on kuni lapse 70 päeva vanuseks saamiseni õigus hüvitisele last kasvataval emal. Alates lapse 70 päeva vanuseks saamisest võivad vanemad kasutada õigust hüvitisele kordamööda.

Vanemahüvitise taotlemine:

- Vanemahüvitise saamiseks tuleb hüvitise taotlejal esitada elukohajärgsele pensioniametile avaldus ja isikut tõendav dokument.

- Kui hüvitise taotleja on lapsehoolduspuhkusel, tuleb täiendavalt esitada tööandja tõend, millele on märgitud lapsehoolduspuhkuse kestvus ja lapse nimi.

- Avalduse võib esitada isiklikult pensioniametisse või saata posti teel. Samuti saab avalduse esitada elektroonselt riigiportaali kaudu https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/perekond_1/taotlus

Taotluse vormi saab pensioniametist (klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist "Klienditeenindused" ) või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Vanemahüvitise maksmise periood:

- Vanemahüvitise maksmist alustatakse sünnitus- või lapsendamishüvitisele õigust andva sünnitus- või lapsendamislehe lõpupäevale järgneval päeval ning hüvitis määratakse hüvitisele õiguse tekkimise päevast arvates 435 päevaks.

- Kui lapse emal ei olnud õigust sünnitushüvitisele, siis makstakse vanemahüvitist lapse sünnist kuni tema 18 kuu vanuseks saamiseni.

Kui rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele õigust omav ema ei kasuta õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele või sünnitushüvitisele, arvutatakse hüvitise suurus esimese 70 päeva eest eraldi ja hüvitist ei maksta ühes kalendrikuus esimese 70 päeva eest rohkem kui kuupalga alammääras.

Vanemahüvitis määratakse tagantjärele alates hüvitisele õiguse tekkimise päevast, kui hüvitise taotlemiseks vajalikud dokumendid esitatakse kuue kuu jooksul nimetatud päevast alates. Vanemahüvitist makstakse igas kuus eelmise kalendrikuu eest.

Vanemahüvitise suurus:

Hüvitise suurus arvutatakse taotleja eelmise kalendriaasta ühe kalendrikuu keskmise tulu alusel. Hüvitise suuruseks kuus on reeglina 100% hüvitise saaja eelmise kalendriaasta ühe kuu keskmisest sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Eelmise kalendriaasta tulude hulka arvestatakse lisaks töisele tulule ka Haigekassa poolt makstav ajutise töövõimetuse hüvitis töövabastuse eest terviseseisundile vastava töö nõudmise või töö tegemisest keeldumise või ajutiselt teisele ametikohale üleviimise võimatuse tõttu. Samuti tagatakse varasema sissetuleku suuruses hüvitise maksmine neile, kes eelmisel kalendriaastal olid üle viidud kergemale tööle ning jätkasid töötamist, arvestades sissetulekuna samuti Haigekassa poolt makstavat palgavahe hüvitamist.

Isikute puhul, kes on vanemahüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud mõnes Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) lepinguriigis või Šveitsi Konföderatsioonis, kohaldatakse Euroopa Liidu Nõukogu määrust 883/2004. Vastavalt määruse printsiipidele sotsiaalkindlustussüsteemide kohaldamise kohta ühenduse piires liikuvate töötajate ja nende pereliikmete suhtes, arvestatakse teises riigis töötatud aega samaväärselt nagu isik oleks töötanud Eestis, ehk rakendatakse töötamisperioodide liitmist. Teises lepinguriigis teenitud töötasu Eesti aga vanemahüvitise arvutamisel arvesse võtma ei pea. Vanemahüvitise arvutamine juhtudel, kus isik töötas eelmisel kalendriaastal teistes EMP lepinguriikides või Šveitsi Konföderatsioonis ja Eestis või töötas Eestis enne rasedus- ja sünnituspuhkust, arvestatakse Eestis eelmisel kalendriaastal makstud sotsiaalmaks makstuks ka eelmisel kalendriaastal teistes EMP lepinguriikides või Šveitsi Konföderatsioonis töötatud ajal. Ehk eelmisel kalendriaastal teises riigis töötatud periood liidetakse eelmisel kalendriaastal Eestis töötatud perioodile ning hüvitise suuruse arvutamisel lähtutakse töötatud kuude arvust ja Eesti isikustatud sotsiaalmaksust. Sotsiaalmaksu alusel arvutatud keskmine kuutulu loetakse saaduks igal eelmisel kalendriaastal töötatud kuul. Kuna eelmise kalendriaasta ning lapse sünni vaheline aeg võib olla kuni aasta, võetakse piiriülestel juhtudel erandina arvesse ka kalendriaasta ja rasedus- ja sünnituspuhkuse vahelisel ajal Eestis makstud sotsiaalmaks juhul, kui eelmisel kalendriaastal see Eestis puudus.

Kui aga vanemahüvitise taotleja on hüvitisele õiguse tekkimise päevale eelnenud kalendriaastal töötanud ainult väljaspool Eestit teises EMP lepinguriigis või Šveitsis Konföderatsioonis ning tal puudub nimetatud perioodil ja selle perioodi lõpust kuni rasedus- ja sünnituspuhkuse alguseni Eestis sotsiaalmaksuga maksustatud tulu või tal ei olnud õigust rasedus- ja sünnituspuhkusele, võrdub ühe kalendrikuu hüvitise suurus kuupalga alammääraga.

Vanemahüvitise arvutamisel 2012. aastal lähtutakse järgmistest suurustest:

1. Vanemahüvitise määr, mille suurus 2012.aastal 278,02 eurot kuus. Hüvitise määra suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kellel eelmisel kalendriaastal puudus sotsiaalmaksuga maksustatav tulu (nt mittetöötanud õppurid).

2. Kuupalga alammäär, mis on 2012.aastal 290 eurot kuus. Kuupalga alammäära suurust vanemahüvitist makstakse isikule, kelle eelnenud kalendriaasta keskmine ühe kuu tulu oli alampalgaga võrdne või sellest väiksem.

3. Hüvitise maksimaalne suurus kuus, mis on hüvitisele õiguse tekkimise aastaks kinnitatud Eesti keksmine ühe kalendrikuu tulu kolmekordne suurus.

2012. aastal on vanemahüvitise ülempiir 2143,41 eurot kuus. Maksimumhüvitist makstakse isikule, kelle keskmine ühe kuu tulu 2011. aastal oli märgitud summaga võrdne või sellest suurem.

Vanemahüvitise suurus töötamise korral:

Vanemahüvitist makstakse ka juhul, kui hüvitise saaja töötab. Vanemahüvitise maksmise eesmärgiks ei ole isiku sissetulekute suurendamine, vaid eelmise aasta keskmise sissetuleku säilitamine. Kui hüvitise saajal tekivad muud sissetulekud (sealhulgas sissetulekud teisest EMP lepinguriigist või Šveitsi Konföderatsioonist), välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana teenitud ettevõtlustulu, siis võetakse need hüvitise maksmisel arvesse. Hüvitise suurus sõltub isiku poolt teenitud sotsiaalmaksuga maksustatavast tulust:

- hüvitist makstakse täiel määral, kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on kuni kehtiva hüvitise määra suurune summa, see on 2012.aastal 278,02 eurot kuus;

- kui hüvitise saaja sotsiaalmaksuga maksustatav tulu hüvitise maksmise kalendrikuul on suurem kui hüvitise määr, vähendatakse hüvitist sõltuvalt sellest, kui suur on juurde teenitud tulu.

Hüvitise uue suuruse leidmiseks kasutatakse valemit: (hüvitis +tulu - hüvitise määr)/1,2 – (tulu-hüvitise määr)

On väga oluline, et isik koheselt teavitaks pensioniametit tööle asumisest või muudest asjaoludest, mis võivad mõjutada hüvitise suurust või õigust hüvitisele. Isiku teavitamiskohustus tuleneb vanemahüvitise seadusest. Kuna sotsiaalmaksuandmed ei laeku Maksu ja Tolliametist Sotsiaalkindlustusameti infosüsteemi koheselt, siis võib tekkida olukord, kus vanemahüvitise enammakse avastatakse pensioniameti poolt palju hiljem ning isiku poolt tagastamisele kuuluv summa on väga suur.

Samuti võib tekkida vanemahüvitise saamise ajal enammakse näiteks juhul, kui isikul on sõlmitud töövõtuleping teatud ajaks ning selle lõppedes (vanemahüvitise saamise ajal) makstakse talle välja suurem osa töötasust või isegi kogu töötasu.

Hüvitist ei vähendata alla kehtiva lapsehooldustasu summa.

Hüvitist ei maksta, kui hüvitise maksmise kalendrikuul saadud tulu ületab viiekordset hüvitise määra, see on 2012.aastal 1390,10 eurot kuus.

Hüvitist ei vähendata järgmistel juhtudel - esimesel hüvitise maksmise kalendrikuul eelmiste kalendrikuude eest saadud tulu osas; pärast hüvitisele õiguse lõppemist saadud tulu osas, kui hüvitise maksmise kalendrikuul on tulu saadud perioodi eest, mis järgneb hüvitisele õiguse lõppemisele; töötuskindlustuse seaduse alusel tööandja maksejõuetuse korral makstava hüvitise osas, kui see makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul ning enne vanemahüvitisele õiguse tekkimist saamata jäänud tulu osas, mis makstakse välja vanemahüvitise maksmise kalendrikuul, kui hilisem maksmine toimus sotsiaalmaksu maksja süül.

Et vältida eeltoodud ebameeldivusi ja enammaksete tekkimise võimalusi, soovitame alati pöörduda abi saamiseks elukohajärgse pensioniameti poole.

Vanemahüvitise maksustamine:

Kooskõlas tulumaksuseadusega maksustatakse vanemahüvitis tulumaksuga. Kui vanemahüvitise saaja soovib, et talle hüvitise maksmisel rakendataks tulumaksuvaba miinimumi, peab ta selleks tegema vastavasisulise märke pensioniametile esitatavale vanemahüvitise avaldusele.

Vanemahüvitise maksmine:

Vanemahüvitist makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu vastavalt hüvitise saaja soovile:

- hüvitise saaja arveldusarvele Eestis;

- hüvitise saaja elukohajärgses pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis;

- hüvitise saaja kulul tema arveldusarvele välisriigis, kui välislepinguga ei ole sätestatud teisiti.

Hüvitise saaja vahetamine:

Alates 1. septembrist 2007 on õigus vanemahüvitisele lapse isal, kui laps on saanud 70 päeva vanuseks. Kui isa taotleb vanemahüvitist pärast seda, kui hüvitist on saanud ema, arvutatakse isa hüvitis sama perioodi tulude alusel, mis oli arvestuse aluseks emal. Kuna vanemahüvitis on kuuhüvitis, on hüvitise saajat võimalik vahetada kalendrikuu algusest.

 Hüvitise saaja vahetatakse alates järgmisest kuust juhul, kui taotlus on esitatud enne jooksva kuu 15. kuupäeva. Väljamakse uuele taotlejale tehakse ülejärgmises kalendrikuus.

Hüvitise saaja vahetamise korral tuleb pensioniametile esitada kummagi vanema kohta tõend lapsehoolduspuhkusele jäämise või selle lõpetamise kohta.  Ka siis, kui esimene hüvitise saaja on isa, tuleb emal tõendada, et ta ei ole lapsehoolduspuhkusel ning kinnitada, et on nõus hüvitise maksmisega isale.