Vanaduspension

Vanaduspension on üks riikliku pensioni liikidest.

Vanaduspensioni saamise õigus on:
- Eesti alalisel elanikul;
- tähtajalise elamisloa või elamisõiguse alusel Eestis elaval välismaalasel.

Õigus vanaduspensionile on isikul, kes on saanud 63-aastaseks ning kellel on vähemalt 15 aastat Eestis omandatud pensionistaaži.

Meeste ja naiste vanaduspensioniea järk-järguliseks võrdsustamiseks tekib õigus vanaduspensionile naistel enne 63-aastaseks saamist alljärgnevalt sätestatud vanuses:

Sünniaasta            vanus
1947                     60 a
1948                     60 a 6 kuud
1949                     61 a
1950                     61 a 6 kuud
1951                     62 a
1952                     62 a 6 kuud
1953                     63 a
ja hiljem sündinud

7. aprillil 2010 võttis Riigikogu vastu riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, millega sätestatakse vanaduspensioni üldiseks eaks 65 aastat. Alates 2017. aastast sätestatakse üleminekuaeg 1954.–1960. aastal sündinud isikutele, kelle pensioniiga kasvab astmeliselt 3 kuud iga järgmise sünniaasta kohta ja jõuab 65 aastani aastaks 2026. Muudatus jõustub 01.01.2017.

Vanaduspensioni arvutamine

Vanaduspension koosneb kolmest osast:
- baasosast
- staažiosakust, mille suurus võrdub pensioniõigusliku staaži aastate arvu ja aastahinde       korrutisega;
- kindlustusosakust, mille suurus võrdub pensionikindlustatu aastakoefitsientide summa ja aastahinde korrutisega.

Pensioniõiguslikku staaži arvestatakse kuni 31. detsembrini 1998. a

Pensionikindlustusstaaži ja kindlustusosakut arvutatakse pensionikindlustatule, kes vastavalt sotsiaalmaksuseadusele on alates 1. jaanuarist 1999.a maksnud või kelle eest tööandja on maksnud sotsiaalmaksu.

Baasosa suurus 120,2069 eurot
Aastahinde väärtus 4,515 eurot

Näide:
Pensionärile, kellel on 28 aastat Eestis omandatud pensioniõiguslikku staaži ning kelle pensionikindlustuse aastakoefitsientide summa on 12,05 arvutatakse pension järgmiselt:

1. baasosa 120,2069
2. staažiosak 28 x 4,515 = 126,42
3. kindlustusosak  12,05 x 4,515 = 54,40

Kokku 301,03 eurot

Vanaduspensioni taotlemiseks tuleb pöörduda elukohajärgsesse pensioniametisse ja esitada:
- vormikohane avaldus;
- pass (välismaalasel koos kehtiva elamisloaga) või isikutunnistus (ID-kaart);
- tööraamat;
- jooksva kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM);
- eelmise kalendriaasta sotsiaalmaksu tõend (vorm TSM), kui pension määratakse kalendriaasta esimeses kvartalis ning riiklikku pensionikindlustuse registrisse pole laekunud sotsiaalmaksuandmed maksukohustuslaste registrist;
- kutsekooli, kesk-eriõppeasutuse või kõrgkooli diplom;
- lapse sünnitunnistus;
- sõjaväepilet;
- abiellumisel nime muutnud isikul abielutunnistus;
- 1 foto (3 x 4 cm);
- pangakonto number, kui taotleja soovib pensioni kanda oma pangakontole.

Taotluse vormi saab pensioniametist (klienditeeninduste aadressid ja vastuvõtuajad leiate koduleheküljelt rubriigist "Klienditeenindused") või koduleheküljelt rubriigist "Blanketid".

Riiklikku pensioni makstakse elukohajärgse pensioniameti kaudu igakuuliselt jooksva kuu eest vastavalt pensionäri soovile:
1) pensionäri arveldusarvele Eestis;
2) pensionäri pensioniametis vormistatud kirjaliku avalduse või notariaalselt tõestatud avalduse alusel teise isiku, sealhulgas kohaliku omavalitsuse arveldusarvele Eestis;
3) pensionäri kulul posti teel kojukandena;
4) pensionäri kulul pensioni saaja arveldusarvele välisriigis.

Elukohajärgsele pensioniametile esitatud põhjendatud taotluse alusel makstakse riiklikku pensioni maksja kulul posti teel kojukandega isikule, kellel on liikumistakistus või kes elab hajaasustusalal ja kellele pangateenus on raskesti kättesaadav ning kes on:

1) sügava puudega töövõimetuspensionär;
2) sügava puudega püsivalt töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saav isik;
3) vanaduspensioniealine isik.

Elukohajärgne pensioniamet teeb sügava puudega töövõimetuspensionäri või sügava puudega töövõimetuks tunnistatud rahvapensioni saava isiku või vanaduspensioniealise isiku taotluse alusel otsuse kuni üheaastase kehtivusajaga. Elukohajärgne pensioniamet võib nimetatud isikute taotluse alusel otsuse teha pikema kehtivusajaga, kui selleks tuleneb vajadus põhjuste iseloomust, millele tuginedes elukohajärgne pensionamet taotluse alusel otsuse teeb.

Pensionär on kohustatud 10 päeva jooksul oma elukohajärgsele pensioniametile kirjalikult teatama kõikidest asjaoludest, mis toovad kaasa riikliku pensioni maksmise lõpetamise, peatamise või pensioni suuruse muutumise.

Kahtluse korral, kas asjaolu on pensioni saamiseks oluline, soovitame alati konsulteerida elukohajärgse pensioniametiga.

Asjaoludest mitteteavitamisel või hilinemisega teavitamisel tekivad enammaksed ehk pensioniks liigselt makstud summad. See tähendab, et inimesele on välja makstud pension, aga hiljem selgub, et tal ei olnudki õigust sel perioodil pensioni saada.

Enammakstud pensionisummad tuleb pensioniametile tagastada, kui enammakse on põhjustatud pensionäri teadlikust valeandmete esitamisest või pensioni saamist mõjutavate asjaolude teatamata jätmisest. Kui isik ei maksa alusetult saadud pensionisummasid tagasi, võib isikule enammaksud pensionisummad pensioniameti pensionikomisjoni otsuse alusel igakuiselt makstavast pensionisummast kinni pidada.

Kui riikliku pensioni maksmine lõpetatakse enne enammakstud summa täielikku tasaarvestamist, tehakse isikule enammakstud summade tagasinõudmiseks ettekirjutus koos hoiatusega. Hoiatuses märgitud tähtaja jooksul ettekirjutuse täitmata jätmise korral on pensioniametil õigus anda ettekirjutus sundtäitmisele täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Oluline on ka teada, et pärast pensionäri surma alusetult väljamakstud pensionisummad on pärija või muu makse saaja kohustatud pensioniametile tagastama.