Est separator Eng separator Rus
font normal font+
separator arrow Sisukaart separator arrow RSS separator
Otsing:   
Avaleht
Uudised
Töö- ja pensioniealistele
Lastega peredele
Puuetega inimestele
Tööandjatele
Ohvriabi- ja lepitusteenus
Muud toetused
Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus
Euroopa Liidu liikmesriigid
Töötamine Euroopa Liidu liikmesriigis
Hüvitised EL liikmesriikides
Euroopa Liidu õigusaktid
EL liikmesriikide asutused
Vajalikke linke
Eelarve ja statistika
EURO

     Infotelefon
        16106

või +372 612 1360
tööpäeviti 9.00–17.00
kõneminuti hinda vt. siit

Lembitu 12, 15092
Tallinn Eesti

Referent: +372 640 8118
Fax: +372 640 8155
E-post: ska|ä|ensib dot ee
Reg nr 70001975

 

Sotsiaalkindlustus Euroopa Liidus

print

Euroopa Komisjoni lehekülg:
Tööhõive, sotsiaalküsimused ja võrdsed võimalused

ELi sotsiaalkindlustussüsteemide kooskõlastamine

Euroopa Liit ja meie (infovoldik)

Euroopa Liidu riikide sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise eesmärk on hõlbustada tööjõu vaba liikumist ühenduse piires, tagades ühest riigist teise liikuvale töötajale kõik sotsiaalsed garantiid.

Alates 01. maist 2010.a reguleerivad rändtöötaja sotsiaalkindlustust Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 883/2004 „Sotsiaalkindlustussüsteemide koordineerimise kohta” ja selle rakendusmäärus nr 987/2009, mis asendasid varem kehtinud EL Nõukogu määruseid nr 1408/71 ja 574/72.

Üksnes Eestis elava ja töötava isiku sotsiaalset kindlustatust määrused ei mõjuta. Teise liikmesriiki elama ja/või töötama asudes tuleb aga otsustada, mis riigile peavad laekuma sotsiaalkindlustusmaksed ning milline riik on pädev maksma sotsiaaltoetusi.

Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon tugineb neljale põhimõttele:

1) Võrdne kohtlemine. Igasugune diskrimineerimine on keelatud. Põhjusel, et mõnes liikmesriigis toetust taotlev isik ei ole selle riigi kodanik ega alaline elanik, ei või teda toetusest ilma jätta.

2) Korraga on kohaldatavad ühe liikmesriigi õigusaktid. Tavapäraselt on töötaja sotsiaalselt kindlustatud töökohariigis.

3) Pensionide, toetuste ja hüvitiste eksport. Näiteks Eestis teenitud pensioni makstakse ka siis, kui pensionär siirdub elama mõnda teise EL riiki.

4) Kindlustusperioodide kokkuliitmine. Hinnates isiku õigust saada sotsiaalkindlustushüvitist, summeeritakse kõigis EL liikmesriikides täitunud kindlustusperioodid.

Määruse nr 883/2004 reguleerimisalasse kuuluvad haigushüvitised, sünnitus- ja isadushüvitised, invaliidsushüvitised, vanadushüvitised, toitjakaotushüvitised, tööõnnetus- ja kutsehaigushüvitised, matusetoetus, töötushüvitised, perehüvitised ning eelpensionihüvitised. Sotsiaalkindlustussüsteemide koordinatsioon ei hõlma sotsiaalabi ega sõja ja selle tagajärgede ohvrite hüvitiste skeeme.

Isikute ringi kuuluvad EL liikmesriikide kodanikud või pagulased 1951 või kodakondsuseta isikud. Alates 2003. aasta 1.juunist hõlmavad koordinatsioonireeglid ka Euroopa Liidu mittekodanikke, kes elavad legaalselt Euroopa Liidu riigis. ELi sotsiaalkindlustuse koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas – kõigis ELi liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.

Koordineerimisreeglid kehtivad Euroopa majanduspiirkonnas (EMP) – kõigis EL liikmesriikides, Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis.

TÄHTIS: Siiski tuleb silmas pidada, et üleminekuperioodi vältel kehtivad Norras, Liechtensteinis, Islandil ja Šveitsis endiselt määrused nr 1408/71 ja 574/72. Samuti ei laiene uued reeglid UK-sse ja Taani minevatele kolmandate riikide kodanikele.





 

 

 

 

 
all web industry