Rehabilitatsiooniteenus

Mis on rehabilitatsiooniteenus?

Rehabilitatsiooniteenus on sotsiaalteenus, mille eesmärk on parandada puudega inimese iseseisvat toimetulekut, suurendada ühiskonda kaasatust ja soodustada töötamist või tööle asumist.
Rehabilitatsiooniteenuse käigus hinnatakse inimese toimetulekut ja kõrvalabi vajadust, tehakse ettepanekuid kodu-, töö- ja õpikeskkonna kohandamiseks, abivahendi saamiseks ja kasutamiseks. Inimest nõustatakse erinevates valdkondades, et parandada edasist sotsiaalset toimetulekut.

Kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele?

1. Kõigil puuet taotlevatel lastel ja neil puuet taotlevatel tööealistel isikutel, kelle suhtes teeb vastava otsuse Sotsiaalkindlustusamet.
2. Puudega lastel ja täiskasvanutel.
3. Tööealistel (16-a kuni vanaduspensioni ealistel) psüühilise erivajadusega inimestel, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.
4. Alaealiste komisjoni otsusel suunatud isikutel.
Isik, kellel on õigus rehabilitatsiooniteenusele rohkem kui ühe eelnimetatud tunnuse alusel, võib valida, millise sihtgrupi ja sellele vastava maksimaalse maksumuse ulatuses ta teenust soovib. Näiteks: 17-aastane psüühikahäirega inimene, kellel on määratud puude raskusaste ja töövõime kaotus 60%, võib rehabilitatsiooniteenust saada kas kui puudega laps või kui tööealine psüühilise erivajadusega isik, kelle töövõime kaotus on vähemalt 40%.

Õigustatud isik võib kalendriaasta jooksul teenust saada rohkem kui ühe sihtgrupi alusel , kuid kokku mitte rohkem kui tal oleks õigus saada suurema maksimaalse maksumusega sihtgrupi alusel.

Missuguseid teenuseid osutatakse?

1. Koostatakse isiklik rehabilitatsiooniplaan (lastele kehtivusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat või 3 aastat; täiskasvanutele kehtivusega 6 kuud, 1 aasta, 2 aastat, 3 aastat või 5 aastat).
2. Juhendatakse inimest, kuidas rehabilitatsiooniplaanis kirjeldatud tegevusi ellu viia.
3. Osutatakse järgmisi rehabilitatsiooniplaanis märgitud teenuseid:
• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja -planeerimine;
• rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine;
• rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine;
• füsioterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
• tegevusterapeudi ja loovterapeudi teenus (individuaalne ja grupitöö);
• sotsiaaltöötaja teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
• eripedagoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
• psühholoogi teenus (individuaalne, perenõustamine ja grupinõustamine);
• logopeedi teenus (individuaalne, seanss perele ja grupinõustamine).

Missuguses mahus osutatakse rehabilitatsiooniteenust?

Rehabilitatsiooniteenused on loetletud Vabariigi Valitsuse 20.12.2007.a määruses nr 256, millega on ka kehtestatud, kui palju võib teenuseid osutada ühe kalendriaasta jooksul.

Enamikku teenustest võib vajadusel osutada kokku kuni kalendriaastaks kehtestatud maksimaalse maksumuse täitumiseni, näiteks puudega lastele kuni 1295 euro eest ja puudega täiskasvanutele kuni 448 euro eest aastas.

Erandiks on järgmised teenused:
• rehabilitatsioonivajaduse hindamine ja rehabilitatsiooni planeerimine,
• rehabilitatsiooniplaani täitmise juhendamine,
• rehabilitatsiooniplaani täiendamine ja tulemuste hindamine,
• füsioterapeudi teenus.
Nimetatud teenustele on kehtestatud eraldi piirmäärad, näiteks rehabilitatsioonivajaduse hindamise ja rehabilitatsiooni planeerimise (rehabilitatsiooniplaani koostamise) teenust võib osutada kuni 191,73 euro eest kalendriaastas, füsioterapeudi teenust ja füsioterapeudi grupitöö teenust kokku võib osutada lastele kuni 217,30 euro eest ja täiskasvanutele kuni 108,65 euro eest kalendriaastas.

Rehabilitatsiooniteenuse raames osutatakse ka majutusteenust – rehabilitatsiooniasutuses võimaldatakse rehabilitatsiooniteenuse osutamise ajal ööbimist koos toitlustamisega 1 kord päevas arvestusega üks ööpäev maksimaalselt 23,97 eurot.                                   Majutusteenust osutatakse
• puuet taotlevatele ja puudega lastele ning täiskasvanutele, samuti alaealiste komisjoni otsusel suunatud lastele kuni 119,85 euro eest aastas;
• alla 16-aastaste laste saatjatele kuni 119,85 euro eest aastas;
• psüühilise erivajadusega püsivalt töövõimetutele inimestele kuni 838,95 euro eest aastas.

Kui inimese elukoht ja rehabilitatsiooniteenuse osutaja asukoht on erinevates valdades või linnades, siis riik kompenseerib sõidukulud nii rehabilitatsiooniteenuse saajale kui ka vajadusel tema saatjale (lapsevanemale, abikaasale, hooldajale vm abistajale), kummalegi maksimaalselt 41,55 eurot aastas.

Sõidukulude hüvitamiseks on vajalik esitada vabas vormis taotlus elukohajärgsele pensioniametile pärast rehabilitatsiooniteenuse saamist. Taotluses tuleb märkida järgmised andmed:

1) rehabilitatsiooniteenust saanud isiku nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
2) vajadusel rehabilitatsiooniteenust saanud isiku esindaja nimi ja isikukood või sünniaeg, postiaadress ja telefoninumber,
3) Sotsiaalkindlustusameti väljastatud rehabilitatsiooniteenuse suunamiskirja number;
4) arvelduskonto number, kuhu hüvitis kantakse;
5) andmed rehabilitatsiooniteenuse osutamisega seotud sõidukulude tekkimise kohta (lähtekoht, sihtkoht, läbitud vahemaa kilomeetrites jm);
6) taotlusele lisatud sõidukulu tõendavate dokumentide loetelu.

Taotlusele lisada sõidukulu tõendavad dokumendid – sõidupiletid, bensiiniostu tšekid, taksoarved vm.

Mida teha rehabilitatsiooniteenuse saamiseks?

1. Rehabilitatsiooniteenuse saamiseks tuleb esitada rehabilitatsiooniteenuse taotlus. Taotluse vorm on kättesaadav elukohajärgses pensioniametis või Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis „Blanketid/rehabilitatsiooniteenuse blanketid” ja Sotsiaalministeeriumi koduleheküljel rubriigis „Puudega inimesele/sotsiaalteenused puudega inimesele/rehabilitatsioon”.
Täidetud taotluse võib saata e-posti teel digitaalselt allkirjastatult, posti teel või tuua elukohajärgsesse pensioniametisse, samuti täita pensioniameti klienditeeninduses.
Pensioniametite postiaadressid ja e-posti aadressid ning klienditeeninduse aadressid ja vastuvõtuajad  on kättesaadavad Sotsiaalkindlustusameti kodulehel rubriigis “Klienditeenindused”.
Taotlusele lisada koopia isikut tõendavast dokumendist.

Psüühilise erivajadusega inimesed esitavad lisaks:

1) perearsti või eriarsti tõendi (väljavõtte haigusloost või tervisekaardist) psüühikahäire esinemise kohta. Tõendit ei pea esitama dementsuse diagnoosiga vanaduspensioni ikka jõudnud isik, kellel ei ole lisaks muud psüühikahäiret, samuti isik, kellel on kehtiv otsus psüühikahäire tõttu tuvastatud puude või püsiva töövõimetuse kohta pärast 01.01.2003;
2) perearsti või eriarsti tõendi somaatiliste haiguste kohta.

Kui taotluse täidab isiku seaduslik esindaja, siis on vaja esitada ka tema esindusõigust tõendava dokumendi koopia.

Taotlust ei pea esitama:
• isikud, kes suunatakse rehabilitatsiooniteenusele ekspertarsti otsusel seoses puude raskusastme määramisega;
• alaealised õigusrikkujad, kelle kohta esitatakse Sotsiaalkindlustusametile alaealiste komisjoni otsus, kus mõjutusvahendina on märgitud rehabilitatsiooniteenus.

2. Suunamiskiri rehabilitatsiooniteenusele saadetakse isikule postiga taotluses märgitud aadressil. Koos suunamiskirjaga saadetakse
- teenuste loetelu, milles on märgitud isikul suunamiskirja väljastamise kuupäeva seisuga rehabilitatsiooniteenuse saamiseks kasutada olevad vabad vahendid vastavalt suunamiskirjal märgitud sihtgrupile;
- rehabilitatsiooniteenuse osutajate nimekiri, milles on märgitud iga rehabilitatsiooniasutuse kohta kontaktandmed, osutatavad teenused ja järjekord sihtgruppide kaupa.

3. Inimesel on õigus valida, millisesse rehabilitatsiooniasutusse ta teenusele läheb. Selleks peab ta kas posti või telefoni teel vm viisil sobiva asutusega ise ühendust võtma 21 päeva jooksul pärast suunamiskirja saamist. Teenuse osutaja registreerib tema poole pöördunud isiku teenuse järjekorda.

4. Pärast rehabilitatsiooniteenuse osutamist koostab rehabilitatsiooniasutus osutatud teenuste kohta arve. Teenuse saaja (või tema seaduslik esindaja) kinnitab oma allkirjaga, et arves märgitud teenuseid on osutatud.

Arve tasub Sotsiaalkindlustusamet rehabilitatsiooniasutusele.

NB! Ravi, taastusravi või sanatoorse ravi saamiseks tuleb pöörduda oma perearsti või eriarsti poole. Nimetatud teenuseid rehabilitatsiooniteenuse raames ei hüvitata.

Vaide esitamine  
Isik, kes leiab, et rehabilitatsiooniteenuse osutaja teostatud haldusmenetluse käigus või haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie tuleb esitada 3 kuu jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, Sotsiaalkindlustusameti (Lembitu 12, 15092 Tallinn) juures asuvasse vaidluskomisjoni. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaidele:
1. haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2. vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
4. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
5. vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
6. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
7. vaidele lisatud dokumentide loetelu;
8. allkiri.
Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja, kui seda ei ole esitatud varem.
Rohkem teavet rehabilitatsiooniteenuse osutajate kohta on võimalik leida majandustegevuse registrist  (http://mtr.mkm.ee/), valides tegevusalaks rehabilitatsiooniteenuse osutamine.

Lisainformatsiooni saab ka Sotsiaalministeeriumi koduleheküljelt www.sm.ee (rubriik sotsiaalhoolekanne, puuetega inimesed, rehabilitatsioon) ja Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljelt www.ensib.ee.