Kuriteoohvritele makstavad riiklikud hüvitised

Hüvitist makstakse juhul, kui kuriteo tagajärjel on ohvril tekkinud raske tervisekahjustus, vähemalt kuus kuud kestev tervisehäire või kui ohver on saanud kuriteo tagajärjel surma.

Hüvitise suurus ja selle määramise alused

Ohvriabi seaduse alusel hüvitatakse 80% varalisest kahjust, kuid ühele ohvrile ja tema kõigile ülalpeetavatele kokku mitte rohkem kui 9590 eurot.

Hüvitise suuruse määramisel võetakse aluseks vägivallakuriteoga tekitatud järgmine varaline kahju:

▪ töövõimetusest tulenev kahju;
▪ ohvri ravikulud;
▪ ohvri surmast tulenev kahju;
▪ prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju;
ohvri matusekulud

Varalisest kahjust lähemalt:

▪ Töövõimetusest tulenev kahju on vägivallakuriteost põhjustatud ajutise või püsiva töövõimetuse tõttu saamata jäänud osa tulust.

Nimetatud kahju hüvitise suurus leitakse ohvri ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi. Ühe kalendripäeva keskmine tulu aga arvutatakse ohvri eelneva kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Kuriteoohvri töövõimetus võib olla ajutine või püsiv ja sellest tulenevalt arvutatakse kahju erinevalt:
a) ajutisest töövõimetusest tuleneva kahju arvutamisel korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu haiguspäevade arvuga ning saadud summast lahutatakse ohvrile määratud töövõimetushüvitis;

b) püsivast töövõimetusest tuleneva kahju arvutamisel korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30 ja saadud summast lahutatakse ohvrile määratud töövõimetuspension.

Seejuures on kahju arvutamisel erisused juhul, kui ohver oli püsivalt töövõimetuks tunnistatud juba enne tema suhtes vägivallakuriteo toimepanemist ning juhul, kui ohver jätkab töötamist pärast vägivallakuritegu.

▪ Ohvri ravikuludeks loetakse:

ravimise kulud ning ravimite ja keha funktsioone asendavate abivahendite soetamise kulud;

traumajärgsete tüsistuste kergendamise ja tervise seisundile kohase uue eriala õpetamisega seotud hädavajalikud kulutused;

eespool nimetatud asjaoludega seotud hädavajalikud sõidukulud.

Ohvri ravikulude hulka loetakse ka kulutused psühholoogilisele nõustamisele kuni 10 seanssi ning psühhoteraapiale kuni 15 seanssi.

▪ Ohvri surmast tuleneva kahjuna hüvitatakse vägivallakuriteo tagajärjel hukkunud ohvri ülalpeetavatele järgmine protsent ohvri tulust:

1) ühele ülalpeetavale 75 %;
2) kahele ülalpeetavale 85 %;
3) kolmele või enamale ülalpeetavale kokku 100%.

Ohvri surmast tulenev kahju arvutatakse tema ühe kalendripäeva keskmise tulu järgi. Ühe kalendripäeva keskmine tulu aga arvutatakse ohvri eelneva kuue kuu sotsiaalmaksuga maksustatud tulust.

Ühe kuu keskmise tulu leidmiseks korrutatakse ohvri ühe kalendripäeva keskmine tulu arvuga 30.

Ülalpeetavatele hüvitatava ühe kuu kahju arvutamiseks korrutatakse ohvri ühe kuu keskmine tulu ülalpeetavate arvule vastava protsendiga. Saadud summast lahutatakse ülalpeetavatele määratud toitjakaotuspension.

Ohvri matusteks tehtud kulutused hüvitatakse kulud kandnud isikule summas 448 eurot.

Hüvitise taotlemine

Hüvitist saab taotleda üldjuhul aasta jooksul pärast kuriteo toimumist.

Hüvitise taotlemise eelduseks on kriminaalasja algatamine politsei poolt.

Hüvitise taotlemiseks tuleb pöörduda Sotsiaalkindlustusameti piirkondliku pensioniameti poole ja esitada:

1) hüvitistaotlus

2) põhidokumendid:

▪ isikut tõendav dokument;
▪ dokument, milles on märge kehtiva tähtajalise või alalise elamisloa kohta, juhul kui hüvitise taotlejaks on Eestis elav välismaalane;
▪ volikiri ja/või kohtuotsus eestkoste määramise kohta, juhul kui hüvitistaotlusele kirjutab alla taotleja esindaja;
▪ lapse sünnitunnistus, juhul kui alaealise hüvitistaotlusele kirjutab alla lapse vanem või eestkostja;
▪ dokument töösuhte peatumise kohta, juhul kui ohvri töösuhe oli peatatud enne vägivallakuritegu;
▪ kohtuotsus või eeluurimisasutuse tõend kuriteoga seotud asjaolude kohta.

3) lisadokumendid sõltuvalt varalise kahju iseloomust:

▪ ajutise töövõimetuse korral töövõimetuslehe vormistanud arsti tõend;
▪ püsiva töövõimetuse korral seda tõendav dokument (arstliku ekspertiisi otsus);
▪ ravikulude korral dokumendid, mis tõendavad ohvri ravikulusid ja nende suurust (nt visiiditasu arve, raviprotseduuri arve, ravimiarve);
▪ ohvri surma korral surmatunnistus ja matusekulusid tõendavad arved;
▪ prillidele, hambaproteesidele, kontaktläätsedele ja muudele keha funktsioone asendavatele abivahenditele ning riietele tekitatud kahju arvestamiseks nende loetelu ja nende ostmist või parandamist tõendav