Erihoolekandeteenused

Psüühilise erivajadusega inimeste erihoolekandeteenusteks on:

1) igapäevaelu toetamise teenus

2) töötamise toetamise teenus

3) toetatud elamise teenus

4) kogukonnas elamise teenus

5) ööpäevaringne erihooldusteenus sh ebastabiilse remissiooniga psüühikahäirega isikule, sügava liitpuudega isikule ja kohtumääruse alusel teenusele paigutatud isikule.

Erihoolekandeteenused on suunatud täisealistele isikutele v.a ainult dementsuse diagnoosiga vanaduspensioniealistele isikutele, kellel on raskest, sügavast või püsivast psüühikahäirest tulenevalt välja kujunenud suurem kõrvalabi, juhendamise või ka järelevalve vajadus ning kes vajavad toimetulekuks professionaalset kõrvalabi. Erihoolekandeteenustele õigustatud isikud ja erihoolekandeteenustele esitatavad nõuded on kehtestatud sotsiaalhoolekande seadusega.

Teenusele suunamine

Erihoolekandeteenusele suunamist soovijal peab olema koostatud rehabilitatsiooniplaan sh täpsustatud isiku vajadus erihoolekandeteenuse saamiseks. Kui isikul on olemas kehtiv rehabilitatsiooniplaan, esitab ta taotluse erihoolekandeteenusele suunamiseks koos taotlusel märgitud dokumentidega Sotsiaalkindlustusameti elukohajärgse piirkonna juhtumikorraldajale pensioniametisse. Dokumendid võib saata postiga, viia isiklikult klienditeenindajale või juhtumikorraldajale. Klienditeeninduste lahtiolekuajad ja juhtumikorraldajate vastuvõtuajad on Sotsiaalkindlustusameti koduleheküljel.

Pärast taotluse esitamist valitakse isikule sobivaim teenuse osutaja Sotsiaalkindlustusameti, isiku ja teenuse osutaja vahelises koostöös. Võimalusel korraldab juhtumikorraldaja kolmepoolse kohtumise, kus hoolekandeasutuse esindaja tutvustab isiku ja hoolekandeasutuse vahel sõlmitava lepingu üksikasju, informeerib isikut võimalikest lisateenustest, vaba aja veetmise võimalustest jne. Selline kohtumine annab ka hoolekandeasutusele võimaluse eelnevalt tutvuda teenusele tulija soovide ja vajadustega ning teha vajalikke ettevalmistusi teenuse osutamiseks.

Teenusele asumiseks väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule suunamisotsuse kui:

1) isik vastab tema poolt taotletavale teenusele õigustatud isikule esitatavatele nõuetele;

2) riigieelarves on olemas rahalised vahendid isikule teenuse osutamiseks;

3) teenuse osutajal, kelle juurde isik soovib teenusele minna, on vaba koht teenuse osutamiseks;

4) kogukonnas elamise teenusele ja ööpäevaringse erihooldusteenusele suunamist sooviv isik nõustub tasuma omaosaluse toitlustamise ja majutamise eest.

Igapäevaelu toetamise teenusele suunamiseks ei ole isikul vaja rehabilitatsiooniplaani, piisab psühhiaatri hinnangust.

Kohtumääruse alusel ööpäevaringsele erihooldusteenusele asumiseks teeb kohus vastavasisulise otsuse. Rehabilitatsiooniplaani teenusele suunamiseks vaja ei ole.

Teenusele suunatud isik peab pöörduma erihoolekandeteenuse osutaja poole suunamisotsuses märgitud tähtpäeval, kuid mitte hiljem kui kolme päeva jooksul kokkulepitud tähtpäevast. Nimetatud tähtaja möödumisel ei ole isikul enam õigust sama suunamisotsuse alusel teenust saada.

Kui Sotsiaalkindlustusametil ei ole võimalik erihoolekandeteenust saama õigustatud isikule suunamisotsust väljastada soovitud hoolekandeasutusse, teavitab Sotsiaalkindlustusamet isikut vaba koha olemasolust teise teenuse osutaja juures või teenuse saamiseks tema järjekorda võtmisest.

Juhul, kui isik soovib pärast suunamisotsuse väljastamist hoolekandeasutust vahetada, tuleb tal esitada sellekohane taotlus juhtumikorraldajale. Soovitud hoolekandeasutuses vaba koha olemasolul väljastab Sotsiaalkindlustusamet isikule uue suunamisotsuse.

Kogukonnas elamise teenust ja ööpäevaringset erihooldusteenust saama suunatud isik on kohustatud tasuma omaosaluse teenuse osutajale toitlustamise ja majutamise eest.

Kui teenust saama õigustatud isikul ei ole sotsiaalhoolekande seaduses sätestatut arvestades piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, hüvitatakse isiku eest puudujääv osa riigieelarvest Sotsiaalkindlustusameti kaudu otsuse tegemise kuupäevast. Selleks tuleb isikul esitada juhtumikorraldajale taotlus omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest.

Kohtumäärusega teenusele paigutatud isikud ei esita ise taotlust omaosaluse puudujääva osa hüvitamiseks riigieelarvest. Nende isikute puhul selgitab Sotsiaalkindlustusamet välja isiku rahalise suutlikkuse tasuda omaosalus ja teeb otsuse, milles märgib isiku kohustuse tasuda omaosalus. Kui isikul ei ole piisavalt rahalisi vahendeid omaosaluse tasumiseks, teeb Sotsiaalkindlustusamet otsuse puudujääva osa hüvitamise kohta riigieelarvest.

Kui isikule on seatud eestkostja või eestkostja ülesandeid täidab kohalik omavalitsus, võivad ka nemad omaosaluse puudujääva osa tasumise vajadusest teavitada Sotsiaalkindlustusametit.

Vaide esitamine  

Isik, kes leiab, et erihoolekandeteenuse osutaja teostatud haldusmenetluse käigus või haldusaktiga on rikutud tema õigusi või piiratud tema vabadusi, võib esitada vaide. Vaie tuleb esitada 3 kuu jooksul, arvates päevast, millal isik vaidlustavast toimingust või haldusaktist teada sai või oleks pidanud teada saama, Sotsiaalkindlustusameti (Lembitu 12, 15092 Tallinn) juures asuvasse vaidluskomisjoni. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse § 76 lõigetest 2 ja 3 märgitakse vaidele:

1. haldusorgani nimetus, kellele vaie on esitatud;
2. vaide esitaja nimi või nimetus, postiaadress ja sidevahendite numbrid;
3. vaidlustatava haldusakti või toimingu sisu;
4. põhjused, miks vaide esitaja leiab, et haldusakt või toiming rikub tema õigusi;
5. vaide esitaja selgelt väljendatud taotlus;
6. vaide esitaja kinnitus selle kohta, et vaieldavas asjas ei ole jõustunud kohtuotsust ega toimu kohtumenetlust;
7. vaidele lisatud dokumentide loetelu;
8. allkiri. 

Vaidele kirjutab alla esitaja või tema esindaja. Vaide esitaja esindaja lisab vaidele juurde esindusõigust tõendava dokumendi või volikirja, kui seda ei ole esitatud varem.

Juhul, kui Teil tekkis küsimusi või vajate abi dokumentide vormistamisel, palume pöörduda oma elukohajärgse juhtumikorraldaja või klienditeenindaja poole. Täiendavat informatsiooni riigieelarvest rahastatavate erihoolekandeteenuste osutamise kohta saate ka Sotsiaalkindlustusameti infotelefonilt 16106.