Infopäev toimub Pärnu Haiglas (Ristiku 1, Pärnu) kell 11.00-16.00.

Lisainfo: Kaidi Heinsalu, telefon 620 8369, e-post kaidi dot heinsalu at ensib dot ee

16aastastele ja vanematele lastele, kes lõpetavad tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse, lõpetatakse peretoetuste maksmine alates kooli lõpetamisele järgnevast kuust.

Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal niisuguses õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamise või 19aastaseks saamiseni.

Igal lapsel on õigus lapsetoetusele kuni 16aastaseks saamiseni. Toetuse suurus pere esimesele ja teisele lapsele 2012. aastal on 19,18 eurot kuus ning pere kolmandale ja igale järgmisele lapsele 57,54 eurot kuus.

Lapsel, kes õpib põhikoolis, gümnaasiumis või põhihariduse baasil kutseõppeasutuses või kes on põhihariduseta ja õpib kutseõppeasutuses, on õigus lapsetoetusele kuni 19-aastaseks saamiseni. 19-aastaseks saamisel makstakse toetust õppeaasta lõpuni.

Kui laps pärast 16-aastaseks saamist ei õpi, siis ei ole tal ka õigust lapsetoetusele. Nii lõpetatakse lapsetoetuse maksmine alates juulikuust väga paljudele tänavu põhikooli, gümnaasiumi või kutseõppeasutuse lõpetanud 16aastastele ja vanematele lastele. Kui õpinguid jätkatakse samal kalendriaastal õppeasutuses, kus õppimine annab õiguse peretoetustele, siis pärast Eesti Hariduse Infosüsteemist õpingute jätkamise kohta andmete saamist makstakse suvekuudel saamata jäänud toetus välja tagantjärele ning jätkatakse igakuist maksmist kuni õppimise lõpetamiseni või lapse 19-aastaseks saamiseni.

Kui 16-aastane laps asub õppima välisriiki, siis peretoetuse saamiseks peab lapse Eestis elav perekonnaliige esitama pensioniametile välisriigi vastava õppeasutuse tõendi, millest selguks, et laps jätkab õpinguid.

Alates 1. aprillist on keskmine vanaduspension 318,48 eurot kuus.

Riiklikud pensionid indekseeriti indeksiga 1, 044, mille tulemusena  on alates 1. aprillist pensioni baasosa väärtuseks 120,2069 eurot, aastahinde väärtuseks 4,515 eurot ja rahvapensioni määraks 134,10 eurot.  
Uute väärtustega ümberarvutamise tulemusel suurenesid pensionid keskmiselt 13 euro võrra kuus. Keskmine vanaduspension alates 1. aprillist on 318,48 eurot kuus.

Lisaks kõikide pensionide indekseerimisele arvutati 128 124 pensionärile, kes möödunud aastal töötasid ja saadud tulult sotsiaalmaksu maksid, riikliku pensionikindlustuse registri andmete alusel personaalne aastakoefitsient. Sõltuvalt aastakoefitsiendi suurusest suurenes pensioni kindlustusosak ja seega kogu pension. Seejuures ei oma tähtsust, kas inimene töötas terve aasta või paar kuud, kas täistööajaga või vähem. Pension suurenes vastavalt isiku tulult arvestatud sotsiaalmaksu pensionikindlustuse osa suurusele.

Eelmise aasta eest arvutati koefitsient 1 sellele isikule, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2011. aastal oli keskmiselt 744,73 eurot kuus ja ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga.
Kui eelmise aasta keskmine maksustatav tulu oli nimetatud summast väiksem, siis on aastakoefitsient väiksem kui 1 ja pensioni suurenes suhteliselt vähe. Need inimesed aga, kes teenisid 744,73 eurost suuremat tulu ja maksid seega ka rohkem sotsiaalmaksu, said aastakoefitsiendi suurema kui 1 ja nende pension suurenes rohkem.

Aastakoefitsiendi 1 väärtus on võrdne kehtiva aastahindega 4,515 eurot.

Riiklik pensionikindlustus 2012 (ppt)

Igal inimesel on õigus üldisele maksuvabale tulule suuruses 1728 eurot aastas ehk 144 eurot kuus. Samuti on pensionäridel lisaks pensioni osas õigus täiendavale maksuvabale tulule 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kuus. Kokku on pensionäridel õigus saada tulumaksuvaba tulu 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kuus. Kui pensionär täiendavalt tulumaksu juurde maksma ei pea, siis tuludeklaratsiooni esitamise kohustust ei ole. Tuludeklaratsiooni esitamise kohustus on näiteks juhul, kui maksuvaba tulu on arvestatud topelt. Soovitus on tuludeklaratsioon esitada juhul, kui maksuvaba tulu ei ole aasta kestel täies ulatuses arvesse võetud või kui maksuvaba tulu avaldust ei ole tehtud ning seetõttu on tulumaks kinni peetud. Kui pensioni summa on: - kuni 2304 eurot aastas ehk 192 eurot  kalendrikuus, siis:     • töötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. Maksuvaba tulu avaldus tuleks  esitada tööandjale. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud tööandjale, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.     • mittetöötava pensionäri pensionit tulumaksuga ei maksustata. - rohkem kui 2304 eurot aastas ehk 192 eurot kalendrikuus kuni 4032 eurot aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:    • töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Tuludeklaratsioon on soovitatav esitada, kui palk on alla 144 eurot kalendrikuus ja maksuvaba tulu avaldus on esitatud tööandjale või avaldust ei ole üldse esitatud.    • mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. - üle 4032 euro aastas ehk 336 eurot kalendrikuus, siis:     • töötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse kas tööandjale või elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile.     • mittetöötav pensionär esitab maksuvaba tulu avalduse elukohajärgsele pensioniametile. Juhul, kui avaldust ei ole esitatud, siis on soovitatav esitada tuludeklaratsioon Maksu- ja Tolliametile. Seda, kas avaldus on pensioniametile esitatud, palume täpsustada Sotsiaalkindlustusametiga infotelefonil 16106. Lisainformatsiooni pensionite osas saab ka Sotsiaalkindlustusameti kodulehelt http://www.ensib.ee.  Samuti soovitame esitada avalduse pensioniametile, kui Teie ei ole seda teinud. Need isikud, kes peavad/soovivad esitada tuludeklaratsiooni, saavad seda esitada tagantjärele 3 aasta eest (2008.–2010. a) kuni 2. aprillini 2012. Alates 3. aprillist 2012 saab esitada tuludeklaratsioone 2009.–2010. aasta eest. Täiendavat infot tulude deklareerimise kohta saab Maksu- ja Tolliameti kodulehelt http://www.emta.ee/tuludeklareerimine, infotelefonilt 1811 või e-posti aadressilt fyysisik@emta.ee.

Vabariigi Valitsus kinnitas 2012. aasta riikliku pensioni indeksi väärtuseks 1,044. Indekseerimise tulemusena  suurenevad pensionid keskmiselt 4,4 %.

Riikliku pensionikindlustuse seaduse kohaselt suurendatakse pensioni baasosa suhteliselt rohkem kui aastahinnet. Selle eesmärk on kiiremini kasvatada just pensioni baasosa – seda osa pensionist, mida makstakse olenemata tööpanusest kõigile pensionäridele võrdses suuruses ja mis aitab ka väikese pensioni saajatel paremini toime tulla.

Seega korrutatakse pensionide indekseerimisel rahvapensioni määra indeksiga 1, 044, pensioni baasosa indeksiga 1,0484 ja aastahinnet indeksiga 1,0396. Tulemuseks saame:

Indekseeritav suurus    Enne indekseerimist    Pärast indekseerimist
 
rahvapensioni määr         128,45 eurot               134,10 eurot
 
pensioni baasosa           114,6575 eurot           120,2069 eurot
 
aastahinne                          4,343 eurot              4,515 eurot
 
Sotsiaalkindlustusamet arvutab uute väärtustega ümber kõik riiklikud pensionid, sealhulgas töövõimetus- ja toitjakaotuspensionid.

Arvutamisel kasutatakse valemit B + S + K, kus:

B tähistab baasosa – kõigile pensionäridele võrdne osa;

S on staažiosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse kuni 31.12.1998 töötatud aastate arvu aastahindega;

K on kindlustusosak, mille suuruse leidmiseks korrutatakse alates 01.01.1999 kogutud aastakoefitsientide summat aastahindega.

Neile, kellele määrati pension enne 1. jaanuari 1999 ja kes pärast seda ei ole saanud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, kindlustusosakut (K) ei arvestata.

Näide 1. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 40 aastat ja kindlustusosak puudub:

      baasosa (B)                            = 120,2069 eurot

      staažiosak (S) - 40 a x 4, 515 = 180,60 eurot
-----------------------------------------------------------------------
      kokku                                         300,81 eurot

Samamoodi arvutades leiame, et pensionõigusliku staažiga 15 aastat on vanaduspension 187,93 eurot, 30-aastase pensioniõigusliku staažiga 255,66 eurot ja 44-aastase pensioniõigusliku staažiga 318,87 eurot.

Näide 2. Vanaduspensioni arvutamine, kui pensioniõiguslikku staaži on 30 aastat ja aastakoefitsientide summa on 10:

baasosa (B)                                = 120, 2069 eurot

staažiosak (S) - 30 a x 4, 515     = 135, 45 eurot

kindlustusosak (K) – 10 x 4, 515 =   45, 15 eurot
-----------------------------------------------------------------------
kokku                                             300, 81 eurot
 

Neile 123 240 pensionärile, kes möödunud aastal töötasid ja said sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, arvutatakse pensionikindlustuse registri andmete alusel isiklik aastakoefitsient ning sõltuvalt sellest suureneb igaühe kindlustusosak ning seega kogu pension. Seejuures on tähtsusetu, kas inimene töötas terve aasta või üksnes paar kuud. Pension suureneb vastavalt isiku palgalt või ettevõtlustulult arvestatud sotsiaalmaksu suurusele.

Riikliku pensionikindlustuse registri andmetel saab eelmise aasta eest koefitsiendi 1 see isik, kelle sotsiaalmaksuga maksustatav sissetulek 2011. aastal oli keskmiselt 744, 73 eurot kuus (kui ta ei olnud liitunud pensioni II sambaga).
 

 

Riigikogu võttis täna vastu puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse ja riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused, mille kohaselt käivitub perearstide töö lihtsustamiseks 1.juunist elektrooniline terviseandmete edastamise süsteem puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse määramiseks.

„Puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamiseks edastavad pere- ja eriarstid praegu isikute terviseandmed terviseseisundi kirjelduse vormil Sotsiaalkindlustusametile. Eesti Perearstide Seltsi ja Sotsiaalministeeriumi koostöökokkuleppe kohaselt päritakse edaspidi ekspertiisiks vajalikud isikute terviseandmed tervise infosüsteemist. Kui andmed on infosüsteemis piisavad, saab otsused nende põhjal vormistatud. Kui andmed ei ole piisavad, palutakse perearstilt puuduolev info,“ selgitas sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Loodan, et muudatused lihtsustavad ühelt poolt perearstide tööd ja teiselt poolt paranevad märkimisväärselt andmed tervise infosüsteemis, mida patsiendid siis soovi korral ka ise näha saavad,“ lisas Pevkur.

Sotsiaalkindlustusameti ekspertarstidele ja ekspertiisiga tegelevatele ametnikele luuakse tervise infosüsteemi juurdepääs puude raskusastet ja/või püsiva töövõimetuse tuvastamist soovivate isikute terviseandmetele.
 
Muudatused vähendavad tervise infosüsteemiga liidestunud ning sinna isikute terviseandmeid edastavate pere- ja eriarstide töökoormust. Nii saab arst hoida kokku aega, mis muidu kuluks puude raskusastme, lisakulude ning püsiva töövõimetuse tuvastamise ekspertiisi aluseks olevate terviseseisundi kirjelduse vormide täitmiseks ja esitamiseks.

Terviseandmete elektrooniline menetlus ei muuda puude raskusastme ega püsiva töövõimetuse taotlemise ja tuvastamise protsessi inimese jaoks.  

Muudatuste tulemusena luuakse tervise infosüsteemis elektrooniline terviseseisundi kirjeldus. Muudatuste rakendumise eeldus on see, et raviarsti poolt tervise infosüsteemi saadetud terviseandmed on kirjeldatud piisava põhjalikkusega, mille alusel on Sotsiaalkindlustusametil võimalik teha puude raskusastme ja püsiva töövõimetuse tuvastamise otsus. Sotsiaalkindlustusametile jääb õigus isiku tervise kohta käivaid andmeid raviarstilt vajadusel juurde küsida juhul, kui tervise infosüsteemis olevad andmed on ekspertiisiks ebapiisavad. Paralleelselt säilitatakse võimalus edastada isiku tervislikku seisundit kirjeldavad andmed terviseseisundi kirjelduse vormil.

Seadusemuudatused valmistas ette Sotsiaalministeerium koostöös Sotsiaalkindlustusameti, Eesti E-tervise Sihtasutuse ja Eesti Perearstide Seltsiga.
 

Sotsiaalministeeriumi pressiteade
8. märts 2012
 

 

Täna, 2.märtsil 2012 vahetas Sotsiaalministeeriumi sotsiaalala asekantsler Riho Rahuoja Moskvas Venemaa Föderatsiooni tervishoiu ja sotsiaalarengu aseministri Juri Voroniniga Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise uue pensionikindlustuse koostöölepingu ratifitseerimiskirjad.

„Tegemist on väga tähtsa lepinguga, mis puudutab paljusid inimesi ja toob neile reaalselt kasu,“ sõnas asekantsler Riho Rahuoja. „Aseminister Juri Voronin kiitis meid väga hea koostöö eest ning tunnustas ametnikke väga kiire ja tulemusliku töö eest. Lisaks märkis Voronin, et selle lepingu ratifitseerimise poolt hääletas kogu Venemaa Riigiduuma üksmeelselt, mis on üsna ebatavaline. Samuti rääkisime Venemaa pensionisüsteemi arengutest ja tulevikus Eestiga kogemuste vahetamistest.“

Uus pensionikindlustuse koostööleping jõustub kolmekümnendal päeval peale ratifitseerimiskirjade vahetamist. Uus leping on tähtajatu ning kohaldub ka vene sõjaväepensionäridele, kes samuti võivad lepingu alusel saada mõlema riigi pensionit.

14. juulil 2011 allkirjastasid sotsiaalminister Hanno Pevkur ja Venemaa suursaadik Eestis Juri Merzljakov Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelise uue pensionikindlustuse koostöölepingu. Samas ei tähenda lepingu allakirjutamine veel lepingu jõustumist. Enne uue lepingu jõustumist oli vaja leping ratifitseerida mõlema riigi parlamendis ning seejärel vahetada ratifitseerimiskirjad. Eesti Vabariigi Riigikogu ratifitseeris uue lepingu 28. septembril 2011. Kuna Venemaa Riigiduumal võttis lepingu ratifitseerimine kauem aega, siis kohaldati uut lepingut ajutiselt alates 16. oktoobrist 2011. Seega, taotlustega Sotsiaalkindlustusameti poole uue lepingu alusel pensioni määramiseks, sai pöörduda alates lepingu ajutisest kohaldamisest. Sotsiaalkindlustusametile on veebruarikuu lõpu seisuga esitatud kokku 4503 taotlust ning pension on määratud juba 2084 inimesele.

Nii eesti- kui venekeelsed korduma kippuvad küsimused uue lepingu alusel pensioni määramiseks antud teemal: www.sm.ee/aktuaalne/.   

 

 

Sotsiaalminister Hanno Pevkur otsustas nimetada Sotsiaalkindlustusameti uueks juhiks Juta Saareveti.
„Ameti juhiks kandideeris 18 inimest ja paljud neist olid väga väärikad asumaks sellele ametikohale,“ ütles sotsiaalminister Hanno Pevkur. „Kahjuks saab juhi ametikohale asuda vaid üks. Arvestades Riigikantselei valikukomisjoni ettepanekuid, on mul hea meel teatada, et Sotsiaalkindlustusameti uueks juhiks saab alates 2. aprillist Juta Saarevet. Juta on üle viie aasta töötanud Sotsiaalministeeriumi õigusala juhina. Tegemist on inimesega, kellel on selge siht ja tahe panustada Eesti riigi kui terviku, aga samavõrra ka organisatsiooni arengusse. Seda on kindlalt toetamas Juta oskus minna asjadesse süvitsi, näha ja mõista probleemide tagamaid ning arvestada selles kõiges inimestega,“ lisas minister.

„Kauaaegse juhi Külli Pedaku panus ameti arendamisse on kahtlemata hindamatu,“ ütles Juta Saarevet. „Sotsiaalkindlustusameti ülesanne on ja jääb olla näoga kliendi poole. Paljud vajalikud muudatused, näiteks parem koostöö perearstidega ja kliendisõbralikumad IT-lahendused, on juba ette valmistatud ja nüüd tuleb need ellu viia.“

Juta Saarevet on sündinud 1. juulil 1978. aastal Tallinnas. Ta lõpetas 2003. aastal Tartu Ülikooli õigusteaduskonna. 2007. aastast töötab Saarevet Sotsiaalministeeriumi õigusala juhina.

Sotsiaalministeeriumi pressiteade, 27. veebruar 2012
 
 

 

Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Posti vahel 2010. a lõpus sõlmitud kaheaastane leping pensionide, toetuste ja hüvitiste kojukandeks kehtib kuni 28. detsembrini 2012.

Alanud aasta jaanuaris viidi pension, toetus või hüvitis koju kätte kokku 22 838 inimesele. Neist 11 391 inimese kojukande eest maksis riik, 11 447 inimest maksid teenuse eest ise.

Ühe kojukande hind on 4, 60 eurot.